Pole olemas tasuta lõunaid, kuid kas jäätiseid on?

Uhh... nii tüütu on blogi kirjutada. Nagu kõik meeled ja jäsemed on selle vastu.

Teisipäeval läksin esimest korda Aura kohvikusse, mis asub Viru keskuse ja Kaubamaja vahelises sillas. Istusin maha kell 12:30 ja hakkas läppariga kodulehte ehitama. Tellisin kohe alguses kakao, kuid 2 tundi hiljem tõi teenindaja lauda jäätise: "Te tellisite jäätise?" - "Ee..ei" - "See oli muidu siia lauda ja on juba kinni makstud. Kui soovid, võid selle tasuta ära süüa" - "Okei. Aitäh!". Lihtsalt sain 35.- maksva jäätise. Muidu teenindus on seal väga viisakas, korralik ja kiire. Kui tellisime kolmekesi süüa, siis tellimus võttis umbes 5-10 minutit aega ja serveeriti korraga kõigile kolmele inimesele.

Lõpuks ometi saanud asja Fotosioon.com lehest. Ma ei ütleks, et see valmis on, kuid vähemalt asjalik ja täidab kliendi vajadused.

Tegemisele on läinud ka minu koduka uus kujundus, kuhu plaanin kolida oma blogiga ja sinna lisada siis ülevaated tehnikast ja õpetused.

Uues tehnikast niipalju, et ma ostsin endale Nokia N81 telefoni ja ma olen igatpidi sellega rahul. Sellest kirjutan kindlasti oma järgmise ülevaate. Väike nali telefoni kohta käib, et kuidas mitte sellele näpujälgi jätta. Vastus: kanna valgeid kindaid.

Ära ole rosin viinamarjakobaras!

Tere siis jälle üle tüki aja. Eesti keele riiklik kirjandi kirjutamine on 26. aprillil. Viimane aeg kirjutamist harjutada. Oh ei teagi kust alustada.

"Ara ole rosin viinamarjakobaras!" -Tarmo Saluste.

Tegutsen nüüd MTÜ Õpilasest Ettevõtjaks. Juba kolm nädalat olnud tegemist. Hetkel aktiivselt tegelenud Tallinna tudengipäevade raames meie korraldava diskussiooniga, kuhu on tulemas ligikaudu 25 inimest üliõpilasesindustest ja ettevõtlusele kaasa aitavatest organisatsioonidest. Toimub ta 24. aprillil juba ja polegi väga palju aega jõnud. Just eile tulin tagasi nädalavahetuse ürituselt, kus veetsime lõbusalt aega kogu tiimiga. Toimus see Tarvi suvekodus, kus oli suur maja, sauna ja selle eest läbi voolava väiksema jõega. Ma pigem räägiks oma tegevustest MTÜ-s hiljem. Hetkel sellest niipalju jahutud, et pole enam jaksu.

Teine töökoht, milleks on kahe kodulehe aretamine. Olen enda kaela saanud ka kaks kodulehte. Ma ütleks, et siin olengi oma võimetest üle läinud. Tean, et ma oskan neid lehti teha, kuid mul pole reaalset aega selle jaoks. Pisut ka lähemalt nendest kodulehtedest:

Salszurg on hotell, millele oli vaja teha kodulehe uuendust. Disaini tegemisel oli tunda, kuidas ajud on kuivale jõnud teovõimest. Nimelt see, et ma kodulehed valmis sain oli mingi hetkelise hüperaktiivsuse tulemusena. Samal ajal sain ka teise lehe disaini valmis. Salzburgi koduleht on väga suure kahtluse ja ohu all, sest ma kardan, et see koduleht ei saa mitte kunagi valmis. Ma pean mingi alternatiiviga välja vingerdama sellest kas müües neile disaini maha ja andes programmeerimise kelelgile edasi.


Fotosioon.com, ehk Evelin Lillepuu koduleht. Seda ma olen viimased kolm nädalat väga aktiivselt teinud sellepärast, et ta on mind tõsiselt taga peksnud. Ilmselt sellist motivatsiooni ongi kogu mu elu jooksul vaja olnud. Muidu ma lihtsalt unustaksin mõne asja ära ja ei lõpetaks seda kunagi. Suurim viga ongi mul olnud see, et ma ei lõpeta ära asju mis mul pooleni on jõnud. Minu uusaasta lubadus oligi see, et lõpetan oma poolikud asjad ära. Seda peaks väga tõsiselt võtma.

Graafik minu eluplaanist, kus on kirjas kelleks ma tahan saada ja kuidas on erinevad etapid omavahel seotud. Tegin tabeli alt-ülese täpselt nagu ma ise pürgin ülespoole. Ma usun, et mingit erilist seletust lisada pole vaja.

Blog pole veel ununenud

Ehk siis täitsa alles ja kirjutan. Vahepeal palju muutunud ja toimunud. Alustan kronoloogilises järjekorras ja alustan uuemate asjadega.

Kõige põnevam uudis võib olla, et lõpetasin ära pildi "Follow the White Rabbit". Lõpptulemus näeb välja nagu siin vasakul.

Tahtsin teha seda ilusti värvilisena, kuid minu jaks ei käi üle selle, mis tuleb teha, et see värviliseks teha. Seega otsustasin teha lihtsalt üleni siniseks, nagu varjud pimedal täiskuuga õhtul. Järgmised pildid, aga ei värvi enam must-valgelt, vaid kohe õigetes värvides, sest kogemus näitab, et tuleks joonistada kohe õige värv välja, mitte seda mitut korda üle värvida ja lakkuda, see võtab lihtsalt palju aega.

Võimalik, et tulevikus kui on aega pistan ka kokku väikse arengukäigu protsessi näite, sest mul jäi umbes 20 pilti erinevate joonistusstaažidega. Nendest võiks kokku panna näiteks väikse flash video.

Samas on ka viimane nädal juhtunud asjad mind väga muutnud. See nädal toimusid siis järgmised asjad:

Teisipäeval käisin Tallinna Tehnika Kõrkkoolis tutvumas sealsete õppimistingimustega. Õhtupoole sain kokku ka äriklientidega, kes tellivad kodulehte oma hotellile (kirjutan lähemalt ka allpool) ja pimedas juba kell 18:00 läksin esimesele MTÜ Õpilasest Ettevõtjaks korraldajate koosolekule Tallinna raekoja platsil asetsevas Tudengimajas, mis kestis kuni 23:00 ööni välja. Ma pole elu sees niipalju informatsiooni korraga proovinud meelde jätta ja kohapeal oli umbes 20 inimest, kellest kahte teadsin, kuid teised oli täitsa võõrad. Õhtu jooksul sai rääkida mõndade inimestega ja sain julgust juurde teistega suhtlemisel. Hiljem koju tormates tegin juba järgmise saavutuse: Jõudes bussiterminalis peaaegu bussipeale ja jäädes napilt bussist maha, keerasin mõtlemata kohapeal ringi ja jooksin terminalist välja edasi järgmise peatuse juurde, mis on Sampo panga ees. Kaugelt oli näha bussi ja ma jooksin nagu hull. Buss seisis juba peatuses ja inimesed olid tulnud maha ja läinud peale, ning õnneks seisis buss veel piisavalt kaua, et jõudsin täpselt selle peale joosta. Hingeldades seisma jäädes bussis ja vaadates vaba istumiskohta, tundsin väga väheseks hetkeks kuidas jalad läksid nõrgaks ja korraks tundus, et minestan, kuid sain ka sama kiiresti oma jõu tagasi.

Kolmapäeval läksime varem oma koolist minema, et käia ka Tallinna Tehnika Ülikooli lahtiste uste päeval. Seal ma leidsin ainukesena endale vähematki huvi pakkuvat IT äri eriala, millest ei osatud ka kohapeal olnud inimesed õieti rääkida. Hiljem käisin üksi veel Tallinna Ülikoolis, kus oli ainukesena netis uurides huvi pakkunud Balti Filmi ja Meedia kool. Ülikooli siseruumid tundusid kohe algus väga meeldivad ja omapäraselt ruumikad. Jõudes edasi läbi pikkade koridoride ja sildade kaugele sööklasse leidsin ennast suurest rahvamassist. Asusin kohe endale huvi pakkunud osakonna juurde ja rääkides, ning küsides erinevaid asju filmi kooli kohta kerkis tugev huvi selle kooli vastu. Kirsiks vahukoore koogi peal oli see, kui leidsin ERASMUS-e kohta tutvustava laua ja kuulsin juttu pealt, kus räägiti välisõppe tingimustes, ehk ei ole mingeid lisamakse. Küsisin pärast nende juttuajamist veel lisa ja sain teada, et selle programmiga saab õppima minna välismaale ilma konkurentsita. Vaja on ainult keele oskust ja tahtmist endal minna. Sain ka teada, et filmikoolis on võimalus minna õppima kolmest kuust, või üheks aastaks kohtades, nagu Hispaania, Belgia, Soome ja Itaalia. See viimane riik pani minu silmad särama. Mõtte sellest tundus juba väga ahvatlev ja tundsin, et BFM kool on minu jaoks.

Neljapäeval olin oma koolis veel vähem ja veetsin suurema ajast Eesti Kunstiakadeemias toimunud loengutel. Olgu, üheks põhjuseks oli ka ammuse sõbranna kohtamine EKA-s ja tema tahtmine loengutel osaleda tõmbas mind ka kaasa. Päeva lõppuks olin näinud asju ja käinud kohtades, milliseid ma poleks elu sees ise ette kujutanud. Ruumid olid EKA-s nii lagunenud, mahajäänud ja koledad, kuid samas selle õhkkond nii huvitav ja inspireeriv. Koju jõudes tundsin muutust endas. Muutust mida kirjeldan kui täielikku 180° ümberpööret, nähes selja tagant siiamaani puhunud loovust.

Arenenud on ka Advert-iga seonduv lugu. Kaubamärk on veel selle aasta lõppu jääv asi, kuid sain taotleda eriloana ühele firmale kahte domeeninime .ee lõpuga, ehk nüüd on olemas Advert koduleht, millele hakkan peatselt tegema intro videot.

Video algusesse mõtlesin teha mõnda ägedamat 3D videot, mille tarbeks kaevasin välja kunagise pooleni jäänud projekti. Selleks oli siis minu väikse roboti alumine osa, mis jäi aga pooleni selle pärast, et ei osanud edasi teha selle ülemist osa. Täna mõtlesin välja ja tegin sellele klaasist kupli, mille sees ulbib robotit juhtiv aju. See annab seni tõsisele olnud robotile veidi huumoripoolt juurde.

Hansabis ma lõpetasin oma nö. neegri töö ära. Pakutakse mulle seal nüüd hoopis IT alalist tööd, kuna vaja kiiresti täita ~200 kaardimakse terminaali installeerimise tellimus. Ehk jagub tööd veel mõneks kuuks, kuid edasi lähen tööle peale seda pigem MTÜ Õpilasest Ettevõtjasse ja teen tööd ka oma firmas, milleks on siis hetkel kahe kodulehe ehitamine. Üheks koduleheks on Hotell Salzburg ja teiseks on fotograafist Evelinile koduleht fotode müümiseks.

Aastavahetus

Sellesse aastasse siis viimane postitus.


Jõulude aeg sain kätte oma Wacom-i digilaua ja tegin ülevaate kus võrdlen ka vana Trusti sellega. Hind oli hirmkallis, kuid see aeg, kui ma Tigma poes ootasin oma korda, müüdi järjest veel kaks suurt wacomi digilauda. Paistab, et ma polnud ainuke sellise mõttega seal. Ausalt pole joonistanud üldse, kuid olen veidi proovinud realistlike asju joonistada:

Inspiratsiooni sain Prantsuse kunstniku ja muusiku Cali Rezo töödest, mis meenutavad pastellidega joonistatud pilte, kuid on tervenisti joonistatud digilaua abiga.

Rohkemat polegi öelda, kui head aastavahetust ja rõõmsat uut aastat!

Tänapäeva liiklus ühistranspordiga

Sõitsin kursakaaslase Illonaga mustamäele nimelt trolliga number 3, mis jäi Tõnismäel raamatukogu pool olevas kurvis suure mürina ja raginaga seisma. Trollijuht tuli välja ja läks nokitsema sarvede kallale. Lootsime, et sõit jätkub kohe ja jõuame veel õigeaegselt kohale, kuid ei läinud kaua kui trollijuht avas uksed, sest aega pidi kuluma umbes tund sellise jamaga. Välja astudes märkasin kuidas trolli sarve ots oli jooksnud trossi mille peal sarv jookseb ja seda ülevalhoidnud raami vahele. Tundus, et see oli sinna korralikult kinni jäänud ja jalutasime edasi järgmisesse bussipeatusesse. Seal oodates vaatasime, et miks buss ei sõida trollist mööda ja jäi seisma täpselt tema kõrval. Kuna hakkas külm, siis loobusime matemaatikakursusele minekust ja jalutasime tagasi Tõnismäe trollipeatusesse, et minna kesklinna tagasi. Ristmikul trolli taha jõudes oli näha miks buss edasi ei tahtnud liikuda. Buss oli pikk ja lõõtsaga ja ta oli jäänud trolli ja liiklusmärgi vahele kinni just selle sama lõõtsa kohaga.

Loo moraal. Ükskõik kui suur või väike su sõiduvahend on. Ükskõik kui hästi ja korralikult sa liikluses ei liikle. Alati leidub suuri (lõõtsadega) monstrume kes liikluses viimaseid sekundeid ja sendimeetreid ära kasutavad ja sellega midagi ohtlikku kokku keeravad.

PS. Kahjuks kaamerat mul kaasas polnud ja see pilt üleval on illustratiivse tähendusega ja lähim pilt mille leidsin internetist. Troll oli jäänud selle nurga peal seisma, mis jääb paremal pool oleva auto taha.

Pärast oktoobrit tuleb detsember?

Ausalt öeldes, ega ma ei tea õiget kuude järjekorda. Kuid tuleb ennast sundida vahest midagi tegema. Nagu näiteks blogi kirjutamine. See aitab vägisi viia vahest asjadeni, mis ei või üldse meeldida, kuid kui ei meeldi midagi, siis mis saab?

Alustasin ühe uue pildiga mille work-in-progress pealkirjaks olen valinud "Follow the White Rabbit". Pilt on "väga" algeline ja lõpptulemuseks tahan teha selle üleni vektoris. Sketši tegin must-valges, kuna avastasin sellega viisi kuidas on parim viis varjutamiseks ilma et keeruline värvide valik ette jääks ja tavaliselt see mind segamini ajabki. Esimene n.ö. sketš oli muidu paberil, kuid see on nii kole, et kohe häbi on.

Kord kui linnas sõites Mustamäele sõidutundi trolliga, märkasin naist valges, kes vaatas mind ja naeratas tagasihoidlikult. Hiljem märkasin teda veelkord bensiinijaama juures jalutamas ja pärast tunnist tagasi kesklinna sõites märkasin teda jälle trollis. Otsustasin, et jälitan teda natukese kui ta samas peatuses maha läheb kus mina. Ei, astun ka siis maha kui tema läheb peatus ennem. Peatus ennem ja ta väljub, mõtlen, et ikka imelik oleks see ja otsustan ikka sõita edasi. Oh häda. Selgus, et see oligi viimane peatus olnud, sest miskipärast olen pidevalt arvanud, et troll number 2 sõidab peatustega Estonia ja edasi Kaubamaja, kuid Estonia juures keerab ta ümber. Nii jäigi mul üks peatus jalgsi vantsida tagasi.

Inspiratsiooni sain ühest postrist (pilt ka deviantART-is), mille ka endale tellisin. Hetkel, mil oli ilmutus, tuli meelde valge neiu keda jälitada mõtlesin, matrixi filmist lause "Follow the white rabbit", mille peale Trinity meelitas Neo klubisse kui teda külastas klient koos naistuttavaga, kellel oli valge jänese tätoveering vasakul õlal ja kusagilt tuli ka kahtlaselt meelde Alice in Wonderland muinasjutt. Ma pole ise kunagi lugenud seda muinasjuttu, vaid olen sellest kohanud erinevaid lõike ja sellest aiman seda, et ilmselt pidi Alice jälitama valget jänest. Mõrvalik teema tuli mängust American McGee's Alice ja see miks ta kirvega jänest püüab lüüa, tuleb sellest, et ma ei jälitanud võõrast neiut ja pidin selle pärast jala käima pikka maa.

Üldiselt olen pidevalt tööl käinud ja sinna kaob kogu aeg. Viimane reede oli eriti lahe. Laos tehti inventuuri ja mina pidin osalema selles. Mind pandi lugema kõige kõrgemal riiulil olevaid asju ja selleks tuli kasutada rakmeid ja julgestusköit, sest kolmas riiul asub kõrgusel umbes 10 meetrit. Võib-olla see pole midagi erilist, kuid seisma pidin tõstuki hargi peal, mis on veidi laiem kui mõni äärekivi. Just see andis adrenaliini. Pärast alla tulles oli selline kõdi närvides, et hakkaks kasvõi uuesti suitsetama. Igatahes mõni päev tahan minna mõnes siseruumis oleva mägironimiseks mõeldud seina peale ronima.

Eile, ehk 5. detsember käisin Bryan Adams kontserdil. Kontsert oli iseenesest väga liigutav ja lahe. Bänd tegi alguses minuarust parima tünga, mida teha annab. Nimelt kui rahvas oli reastanud ennast lava äärde ja valinud parima koha mille nimel trügida andis, alustas bänd mängimist ja prožektorid pöörasid valgustama järsku rahva seljataha, kus oli üles seatud salaja teine lava ja kus bänd hakkas mängima. Kõik inimesed keerasid korraga pea ja said suure üllatuse osaliseks.

Iga digikunstniku unistus (no kui välja arvata LCD digilauad). Kavatsen osta endale jõulukingiks Wacom Intuos3 Special Edition A5 Wide digilaua. Vana Trust oma on väga kesine, kuid siiamaani olnud rahuldav. Otsustasin minna pro-ks :P

Põhjus lihtne, sellel Wacomil on minu hetke Trusti omast kaks korda paremad tehnilised näitajad ja üleüldse igast digilauast mida müüakse. Sellest muidugi kolm korda parem (kallim) hind kah. Üheks eriliseks funktsiooniks on ka digilaua võimalus pliiatsi nurka mõõta ja sellega saab palju realistlikumat tulemust nagu on näidatud näitena vasakul pildil allpool.

Testi oma aju

Väike ajutest. Võibolla oled seda juba netis kohanud, kuid ma tegin siis sellest oma versiooni, millest võib paremini aru saada.

Esimest korda kogesin seda, et midagi saab nii kiiresti ja ilma vigadeta valmis. Põhimõtteliselt võttis flashi osa aega 3 tundi ja 3D osaga sai ka 1 tund mässatud. Muidugi 3D modelli kallal olen nokkinud tasapisi üle aasta vist. Alguses sai kuju 3 päevaga valmis vorbitud, kuid arvuti aegluse tõttu ei saanud eriti edasi teha ja siis kadus ka säde. Hiljem tasa nokkinud siit-sealt seda ja parandanud. Nüüd kasutasin võimalust ära, et seda kasutada siis selles flashis.